REIMO LINDORG ⟩ Tarbija näljas hoidmine – hiigelkasumeid teenivate telekomide A ja O

 

 

Avaldatud postimehes. 

 

Kuigi viimasel ajal tekitab suurt furoori Telia samm teenuste hinnastamises, on riigi internetimured palju suuremad ja laiemad. Võiks öelda, et ka igikestvad, kirjutab Reimo Lindorg. 

Teema on varasemate artiklite jätk, kuidas netiga on kehvasti, hinnad on kallid ja üldse Telia on üks paha poiss. Viimane on kuiv fakt. Nende pärast on endiselt palju tarbijaid, kel valida vaid äärmiselt vilets kõrge hinnaga teenus. Loomulikult kukkus Telia musta valgeks rääkima ja end õigustama. Lisaks võtsid sõna erinevad isikud, kes pole üldsegi valdkonna spetsialistid. Kõik on sõna saanud, aga keegi pole kirjutanud kliendi vaatepunktist lähtuvalt! Vaatame lähemalt ikka seda kurikuulsat hajaasustust – turutõrkepiirkonda, kus täna endiselt puudub igasugune kaasaegne, vajadusi rahuldav, nõuetele vastav internet. Ahjaa... sõna kaablikanalisatsioon on nii... Miks ei võiks olla ilus lühike sõna rüüs? Mikrotoru ehk rüüs. Telia ei lase oma rüüsi teisi kundesid... Linnatingimustes ei olegi see praktiline, nagu Elisa juht Hiiepuu kirjutab, aga kes on keelanud teil kõigil kolmel rajada võrke hajaasustuses? Tükk tühja maad. Mitte ükski infra ei sega! Ei pea jantima nende nõukaaegsete äravajunud asbesttorudega ja otsima ei tea kust kahekarvast telefoniliini. Hirm on alati see, et tahtjaid on palju, aga raha vähe.

 Telia võrguplaneerimise juht Pauklin ütles kategoorilise ei, kui esitasin küsimuse, et ehk paneks lõpuks neti ära. Selge see, et internet on peamiselt meelelahutus ja kasumlikuks ei saa see kunagi. Alati tuuakse välja, et pea 100 000 peret ei oma veel kaablit ja selle paigaldus on äärmiselt kulukas, kuid missioonikriitilist (1/1 Tbps, 0,74ms) vajavate kodanike arv on harukordselt väike. MKM armastab teha tohutuid tasuvusuuringuid, kuid ei arvesta sellega, et mitte kõik ei soovi tingimata kaablit. Sellele on viidanud ka riigikontroll, et selgeks on tegemata, kus asub netihuviline. Telia väidab, et investeerib igal aastal pea 50 miljonit, aga kasumina antakse ära suurusjärk sada miljonit eurot, mis teeb kümne aastaga pea miljardi (sent siia-sinna).

 Võrguplaneerimisjuht Pauklini Digitarga artikli põhjal tehakse investeeringuid enam-vähem võrdselt nii linna kui maale. See hoiab ka hinna n-ö võrdsena. Kui esitada küsimus, kas mul on internet sisse pandud, siis vastus on endiselt ei. See tuleneb asjaolust, et miljardi euro juures ei ole kuidagi võimalik maksta juurdepääsuvõrgu rajamise eest maksumusega 5000 eurot! Seega kui põhikooli õpilane hakkab tegema matemaatikaeksamit, siis lahendus 1 000 000 000 – 5000 = (tehe pole lahendatav) on õige! Järelikult ei ole ju võrdselt, kui maapiirkonnas on jätkuvalt internet paigaldamata! Ega ma ei ole ainus. Telia ei saanud ega saa ka siiani aru, misasi on juurdepääsuvõrk. Nende jutt algab alati, et antud aadressil puudub kaabel. Internetti pannes liigume suurema poolt ikka väiksema poole, mitte vastupidi. Aadress on kliendi mure lahendada, juurdepääsuvõrk teenusepakkuja! Julgelt paremale poole? 

 Kuidas sajamiljoniline kasum saadakse? 

Teenuse kallis hind, ainus valik piirkonnas, rent teistele firmadele ristkasutuse eest, ärikliendi teenused jne. Kui hinnad oleks tõesti odavad s.o baseeruks tegelikel kulutustel (eriti see ristkasutus), siis ei oleks ju kasum sada miljonit! Teistes riikides saab ju odavamalt. Järelikult on hindades õhku. Seda on valgustanud Tele2 oma eelnevates sõnavõttudes. Kahjuks jäi Nõlvak «Terevisioonis» natuke hätta TTJA pädevust puudutavale küsimusele vastamises. Ametkond ei ole oma ülesannetega sideturu reguleerimisel hakkama saanud. Samuti on astutud ämbrisse koos RTKga toetusmeetmete kureerimisel. Riigitoetust on saanud neli aadressi, kus asuvad kasutuskõlbmatud hooned, ja see on vaid üks väike osa kontrollituist. Järelpärimine ELi komisjonile selle kohta andis vastuseks rahvakeeli umbes nii: varastage edasi. Teine instants – konkurentsiamet piiksus midagi eelmisel aastal, et regulatsioone hakatakse alles üle vaatama. Seega viimase 6–15 aasta jooksul ei ole midagi muutunud. Illustreerivalt: meil on pang vett. Kopsikutäis külma maksab Telia hinnakirja järgi 10 eurot. Kallis, sest Frankfurdis on see vaid 10 senti. Kas kasutada ämbrit?

 Paljudes kohtades on internetiühendus jätkuvalt halb 

Valime suvalisi kohti üle Eesti. Ükskõik, kuhu sa internetti soovid, vastatakse, et kas ei saa või küsige teistelt – näiteks Enefit. VDSLi asendamine optikaga oleks maksma läinud kopikaid, kilp vaid 80 meetri kaugusel. Jälle sama plaat – Telia ei hakkagi plaanima mingeid investeeringuid. Niiviisi sai läbi lastud tuhandeid aadresse. Tekib õigustatud küsimus, kuhu läheb 50 miljonit aastas? Sõnapaarist «panen netti» on saanud turutõrkepiirkonna slogan. Asukoha puhul ei olegi küsimus ainult teenuste hinnas. Palju suurem mure on nende kättesaadavuses. Jah, täna, 2025, on interneti kvaliteet kusagil 2008.–2010. aasta tasemel, sõltuvalt piirkonnast. 

 Käime katustest mööda – antennidega. Istume õunapuu otsas – koos vanaemaga. Siin on süüdi võrdselt riik, mis pidi koostama täidetavaid toetusmeetmete tingimusi ja hoolitsema aadresside rahastuse täpse kontrolli üle, ning teisalt operaatorid, kes pidid ehitama klientide lõppühendused. Või öelgugi kohe alguses: meie peale ärge lootke. See, et kuhugi Tallinna kesklinna on püsti pandud 5G mast, on turutõrkepiirkonnas virelevale kundele olematu kasu. Miks peaks tahtma seda kasutada, kui 40 cm kaugusel asub optika! (Tunne huvi, miks sealt internetti ei saa.) Kusjuures veel aasta tagasi pakkus Telia üle 4G vaid kiirust 5/1. Mobiili internet ei hakka niipea asendama püsiühendust. Seega oleme jätnud lahendamata olukorra, kus teatud seltskond ei saagi mingit internetti nende asukohast tulenevate erisuste tõttu. 

Ettevõtted lähenevad kavalusega 

  Ettevõtted on läbi hammustanud kasumliku skeemi, kus tasub oodata, millal Enefit tuleb ja maksumaksja raha eest kõik võrgutööd ära teeb. Nii ei jää teha muud, kui kundelt raha vastu võtta. Tele2 suur viga on keskendumine teeninduse, mitte teenuste müügile. Elisal õnnestub alati midagi susserdada. Kas Elisas on eksperdid? Kui ma juhuslikult avastasin, et ühegi teenusepakkuja klienditeenindus (telefoni otsas, leti taga) ja tehnilise toe spetsialistid ei tea, mida tähendab sõna turutõrkepiirkond, tekitas see hämmingut. Selgus, et ka muudes küsimustes jäädakse hätta, mis viitab sellele, et ainus soov on kundele leping pähe määrida ja edasine ei huvita. Käsuahel on filigraanselt viimistletud. «Rikas Kanada onu» Enefit paraku ei ole suuteline internetti paigaldama – regulatsioonid ja ärihuvid takistavad. Lisaks ei saa ma endiselt aru, miks pean nendega maid jagama, kui nad polegi teenusepakkuja. Aadressiotsing annab valesid tulemusi. Kirjade järgi saab ühendust küll, aga tegelikult tehniline võimekus puudub. Puudulikku infot kasutavad ka teised ja nii on jälle paksu pahandust. Eks püüavad samamoodi kaasmonopoliks hakata. Eesti netiturg ei ole suur kaheinimesetekk, millest kõigile jagub, vaid tatine taskurätt, kuhu Telia on teinud väga suure nuuskamise.  

Ametkond hiilib probleemi tunnistamisest kõrvale 

 TTJA varasalvest. Gailan väidab, et Eestis on üle 200 sideettevõtte. Tuleb aga aru saada, et neist kõik ei tegele internetiühenduse paigaldusega. Elisa leht annab 27, kellest internetti saaks sulle anda parimal juhul pooled. Enefitil kümme pakkujat, seejuures üle riigi leviks väikeste eranditega jällegi vaid kolm. Viljandimaal oleks valida ikka «vana hea» Telia või Tele2 juhul, kui kõik võrgud ise valmis ehitad! Seega konkurents on olematu. Hiljutised reeglite uuendused TTJA poolt ei paranda kuidagi interneti kättesaadavust ega Telia tahet internet lõpuks paigaldada. Mis puudutab TTJA soovitust suuremaks hinnasurveks, siis sellest saab lugeda palju lõbusaid lugusid. Kui klient on numbri liikuma pannud, hakkab tsirkus pihta. Tule tagasi, pakume sulle poole soodsamat. Aga milleks see kino? Kas ei saaks kohe probleemi lahendada? Kõige selle teatri juures jääb halb maik mõlemale osapoolele. Telia ja Elisa sendisaagimine ei jäta ka head muljet. Igal paketil mingid totakad sendid lõpus. Mis puudutab üleüldiseid töid, siis jah, on võimalik läbi keerulise kadalipu saada hinnapakkumisi erinevate tööde jaoks, aga mitte kunagi ei ole seal kirjas pakkuja enda osa. Veelgi enam, nad konkreetselt ignoreerivad lauset, kui ma mitu korda küsin, et kui suur on ISP panus ühe või teise projekti juures. Kas nad kõik arvavad, et korjangi vaid raha kokku? Ükski teenusepakkuja ei võta omale vastutust ja tahet ka tegelikult midagi ära teha. Esimene saadab teise, teine kolmanda, kolmas neljanda ja neljas esimese juurde. Ikka et kirjutage sinna, võtke ühendust nendega, aga peaasi, et mina ise midagi tegema ei pea. Kommentaariumit ja sotsiaalmeediat lugedes võib väita, et praktiliselt sajaprotsendiline rahulolu on väga vähestel klientidel. Suurim rahulolematus on miskipärast Elisaga. Saade «Mis värvi on majandus» käsitles teemat, kuid väga pinnapealselt. Visse sõnutsi ei olegi Lätis ega Leedus investeeritud. Eesti omad jättis seekord targu mainimata. Saatejuht ei puudutanud kordagi rahalist poolt ega esitanud ebamugavaid küsimusi. Teemast libiseti jälle üle, Telia natuke kiitis end ja sellega asi lõppes. 

Kuidas sa saad lõpuks kõik firmad korrale kutsuda? Lõpeta kõik lepingud. Jäta see klassikaline eestlase soig, et aga teistel on ka nii või et midagi paremat pole, ots otsaga kokku, hea et seegi on jne. Tuha pähe raputamisest pole kasu! Võta internetiasjades otsustusõigus enda kätesse ja vähenda neid suuri kasumeid. Mina Telia ja ka teiste ettevõtete töötajana esitaks omale küsimuse, miks ma aitan inimesi koorida? Kuidas ma vaatan sugulastele jõululauas või jaanikul otsa, teades et tädil-onul puudub internetiühendus just Telia tõttu. Mis on need hüved, mis mind kinni hoiavad, teades, et kohapeal ei otsusta ma ju midagi. Jäta meelde, et kasumi nimel tuuakse ohvriks alati inimesed.

 Kas on ka midagi head selles, et internetti endiselt pole? Jah on! Nimelt ei saa mul toimuda ühtegi küberkuritegu. Ei varasta keegi pangast ega sauna tagant. Küberpätt hakkab laginal naerma, kui näeb ja kogeb, millise kehva teenusega ma maadlema pean! Ma näitan vaid Coniferi antenni ja ta taltub kohe! Oled sa muide kunagi ajakirjanduses näinud ühtegi lugu isiku nime ja tegevuse kirjeldusega.... Kuidas edasi? Tuues ettekäändeks selle, et võrkude ehitus ongi kallis ja tasuvus olematu istumegi pöial suus? Aastakümne pärast keerutame sama tolmu? Kusjuures nii kipub minema, sest ega turutõrkepiirkonnas midagi muutunud polegi. Loeme jälle Telia kasumeid ja... Tuletaks siinkohal meelde, mis problemaatikaga tegeles Olav Harjo enne ELASAst (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus) lahkumist. Täna ongi nii, et ISP sai omale baasvõrgu, millega ühendada mobiilimastid ja ülejäänu ei olnud enam prioriteet. Saame veel selle paigaldamata internetiga näguripäevi näha. Kuidas läheb riigil viienda toetusmeetme ettevalmistusega. Kas tõesti saab lõpuks juurdepääsuvõrgud rajada nii, nagu neid ehitama peab? Kui inimesed selle taga on samad nagu seni ja tingimused samuti, siis on ju ka tulemus sama. Riigikontrolli raporti kohaselt võiks internet saabuda alles aastal 2050. Päris hirmutav ja imelik mõeldagi, et 25 aastat on möödunud ajast, kus internet levima hakkas ja tekkis lootus,et see jõuab ükskord ka...