Eestis on Internet olemas, kuid seda hoitakse erinevate monoplide poolt vangis ja, see ei ei jõua tarbijani - Reimo Lindorg
Vastus 28 aug. maalehe artiklile ja telia kohvitassi ning muudele heietustele
No ei leidnud julget kes oleks ära avaldanud(töö jätkub)
TTJA sideosakonna juht seltsimees Gailan tõttab õhtupimeduses kodupoole. Järsku peatub ta kõrval ZIS korteež. Kaks NKVD ohvitseri kamandavad ta autosse, kus istub väga tige Laverenti Pavlovitš. Vaid tund varem oli saanud Stalin morse, kus oli vaid sõna; Internet!
Viimane saabus Eestisse akadeemik Endel Lippmaa töö tulemusel 1992. Kahjuks istub see siiani pantvangis ja ei suuda kuidagi tegelike soovijateni jõuda. Peasüüdlasteks on Telia, kes omab suurt hulka taristust. Viimane on erafirma, kes kuulub Rootsi ärimehele. See on suhteliselt veider, sest olukorda, kus ühe riigi sidetaristu kuulub välismaalasest eraisikule ei saa lugeda normaalseks. Tänu sellele ei ole toimunud ka arengut, ning Eesti sideturg on oma arengus umbes 20 aastat maas. Teliale on tõusnud kaaslasteks Enefit, Elasa, jt väiksemad tegijad, kes igaüks teeb omi reegleid ja tingimusi. Nad ilmselt loodavad sama heaks saada ja õpivad "parimalt"
Klient maksab kaablitööde eest, mille OMANIK ta on.
Klaarime esmalt meie esimonopoli Telia väiteid. Tutvume kõlavate sloganitega. Meie lugu: "Meie missioon on panustada ühiskonna arengusse, et Eesti oleks parem paik nii elamiseks kui töötamiseks". "Meid innustab võimalus muuta tehnoloogia abil inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks". "Meil on tehnoloogiline kompetents, klienditundmine ja investeerimisvõimekus, et viia ellu visioon uue põlvkonna telkost".
Peatun viimasel lausel; sõnal investeerimisvõimekus. Senine 20a pikkune jauramine seda küll kuskilt otsast ei näita. Kuhu sa siis investeerid? kaks esimest; kuidas sa oled panustanud, kui mul netti pole? Miks see tehnoloogia ei jõua minuni?
Meie tavad: "Meie eesmärk on käituda äritegevuses vastutustundlikult. Siit leiad olulisemad juhised, mis on heaks kiidetud meie omanikfirma poolt ja mida meie ettevõte omalt poolt järgib".
Viimasest tulenevalt; mida Telia üldse teha võib ja saab on ju paika pandud omaniku poolt. Seega ei reguleeri mitte riik ega klient, vaid omanik. Kuigi TTJA väidab, et regulatsioon toimib.
On väga palju inimesi, kes soovivad kiiremat - või üldse mingitki ühendust. Väidetavalt pakutakse võimalust see omast taskust nö kinni maksta. Siin jääb kahe silmavahele aga asjaolu, et kui Telia (Elasa, Elisa, Tele2 jne) on taristu (kaabel, maa, vms) omanik, siis ei ole sugugi viisakas nõuda, et klient peaks neile omast taskust võrku rajama. Sellest olen kirjutanud varemgi. Kliendi osa on tema kinnistu, koridor, trepikoda, vms. Kui ma valin välja aadresse üle Eesti; saan vastuseks vaid; me ei planeeri arendusi, piirkond pole meie oma, te ei kuulu sihtgruppi, me ei maksa ehituse eest. Seda ütlevad otsesõnu Telias kõik. Ometi väidab ettevõte, et investeerib igal aastal 50 miljonit. Viimase 10ne aastaga teeb see 500 miljonit. Sinna lisame ka pea 100 millise iga aastase kasumi, mis teeb suurusjärk miljard eurot! Selle raha eest peaks Eesti olema netitatud lausa mitu tiiru. Küsimusele, mis aadressil on võimalik hakata kasutama Eesti esimest Internetiühendust, ei tea vastust keegi. Me räägime suuresti ikka; hajaastustus, turutõrkepiirkond, valge ala. Täpselt sama tekst tuleb ka teistelt võrguosalistelt, olgu nad ehitajad, teenusepakkujad, rentijad, vms. Ärgem unustagem sedagi, et riik ise müüs Eesti Telekomi ja nüüd on ka enda kohustus see supp helpida. Hinnastamise osas on pakkumised ka väga väga suured, kui saab tunduvalt odavamalt.
Enefit on uus tõusev trend monopoliturul.
Lisaks Telia veetavale netipettusele koorub meil siinsamas uus skeemitamine. Riiklike toetustega netitamiseks tegeleb peamiselt enefit. Netikaart.ee on kirjas ka toetust saanud aadressid. Paha üllatusena selgus, et riigiabi on antud ka ammusest ajast tühjana seisvale kuuridele, katlamajale, lasteaiale jt seesugustele saradele. Sellest on varemgi juttu olnud, mõni prohmakas on suudetud õigel ajal katkestada. Samas kõrval eluhoone. Kui nüüd tekkis soov viimasesse nett saada, hakkas komejant pihta. Peab olema teatud hulk liitujaid ja sada häda. Kuidas siis katlamajas need liitujad olid, kui raha jagati?
Kogu see protsess on veider algusest saati ja viitab ainult ühele tegevusele; pettusele. Kuidas on võimalik, et 2/3 rajatud netivõimalusest seisab jõude, sest tarbijaid pole. Alguses ei olnud sedagi; see on ajas natukene suurenenud, kuid üldjoontes on huvi väga leige.
Võrke rajatakse kohtadesse, kus pole mingeid soove laekunudki. Ehitades pole ülevaadet, isegi tellimust, aga sa lihtsalt viid kaableid kuhugi...? Need kes alltöövõtjatena paigaldasid, kinnitasid salaja, et me küll ehitame, aga tegelik vajadus on pea olematu. Hakka või uskuma legendi, et eestlane ei tahagi kiiret (10Terabitti/s; 760mln IOP) internetti. Kahju et omakasu nimel jäävad soovijad teenustest ilma. Oletame et tallinnas mustamäel on võimalik saada nett! Teen tellimuse ära ja enneäe; quad-pumped 100gigabitti hakkab üles alla lendama. Panid tähele, et ma ei pidanud midagi maksma. Nüüd aga, kui tekiks sama võimalus kuhugi väikealevisse liituda, seatakse üles mitu ootamatut takistust. Vaheperemees Enefit tahab saada 300 eurot liitumistasu, vaatamata sellele, et tema pole teenusepakkujagi! Kui ma lähen Rimisse või Maximasse piima ostma, kas mul peab siis olema selveri luba? Konkurents netiturul on olematu. See 300 eurot on mõnele perele üsna suur väljaminek ja ilmselge ebavõrdne kohtlemine!
Enefitil on käimas kampaania; Oleme toonud uue põlvkonna sidevõrgu tuhandetesse Eesti kodudesse, et internet ja telepilt oleks alati tõrgeteta. Ligi 80 000 kodul on Enefiti kiire internetivõrk juba koduaia taga – lase see vaid uksest sisse! Panite tähele, 80k punkti on aiataga, aga mispõhjusel ei ole see siis uksest sisse lastud. Väga lihtne, tegelikult on see vaid rahapesu hoax, sest kui hakata uurima, kuidas see uksest sisse saada, tuleb ridamisi põhjendusi, miks EI SAA! Järeldus on lihtne, 80k punkti on ehitatud ilma tegeliku vajaduseta, seejuures vaid 8k punkti kes oleks teenust tahtnud on jäetud ilma.
Senine ELASA projekt ei ole õnnestunud.
Unusta ära see majandusliku tasuvuse jutt Kui ELASA projekt EstWin omal ajal algas, ei tundnud keegi huvi, kas teenus läbi rajatava võrgu ka klientideni jõuab. Ei konsulteerinud, andnud intot jne, et selline projekt on tulemas, kas see küla oleks huvitatud jne. Vaikimisi lepiti kokku, et ühenduse saavad koolid, raamatukogud, vallamajad. Tänaseks on mõni suletudki. Projekti lõpuaastatel tingimused natuke leevenesid, kuid oli juba hilja. Selline hoolimatus tekitas olukorra, kus liitumisvõimalusega sidekaev asub ebanormaalses asukohas, millest teenuse saamiseks vajaliku jaotusvõrgu vedu ongi kallis! Sealhulgas kui Telia väidab, et nende võrgus saab vajadusel lisada ka jätke (spetsiaalne karbike optikavõrgust väljavõtte tegemiseks) siis ELASA on sellele kategooriliselt vastu. Jah - tean; see pole päris pesunöör, et seo aga sõlm kuhu iganes, kuid ise te olete ju selles olukorras süüdi. Järelikult tuleb see nüüd ka lahendada. On ammu selge, et Internet turutõrkepiirkonnas ei ole, ega hakka iialgi olema kasumlik, isegi 100a võtmes. Seega mingist majanduslikust tasuvusest ei maksa isegi mitte mõelda. Küll aga on osutunud ELASA võrk heaks projektiks justnimelt mobiilneti müüjatele. Sellest kirjutas elasa endine juht Olav Harjo. "EstWini juht paneb ameti maha: Eestis luuakse maksumaksja raha eest suurfirmadele võrku" Kalliduse jutt ei päde, arvestades et Läti gigabitised paketid on vahemikus suurusjärk 17-30 eurot. Lisaks on lätlastel plaan Telia käest võrk tagasi osta. Seda ennekõike juba ka täna popi sõna; turvalisuse pärast. Pole ju mingit garantiid, et erafirma sulle mistahes olukorras teenust pakuks. Kuidas siis nemad saavad ja meie ei saa?
Turul puudub tegelikult operaatorineutraalne võrk.
Meil on täna Telia, Elisa, Tele2, Enefit, Elasa, MTÜ Andmesidevõrk, Corle, jt. Nad kõik on erinevad äriühingud. Äris teatavasti on sooviks kasum seetõttu küsitakse erinevate ristkasutuste eest suht kõrget hinda. Enamik hinnakirju on täiesti avalikult saadavad, seetõttu pole mõtet neid eraldi lahata. Numbrid on suured. Lisaks hindadele kaasneb nimekiri tingimustega, mis tapavad igasuguse netiunelma. Turul on triaadilik valitsemiskord, kus igaüks ajab ainult oma rida ja teistel sinna asja pole. Lahendus on, kui kogu põhi - ja jaotusvõrgu taristu kuulub ühele institutsioonile, kes on riiklik ja ei taotle kasumit. Niiviisi jääb ära iga lõigu eest obroki maksmine. Sellest ristkasutuse probleemist on kõige rohkem kirjutanud Tele2, mis on ka mõistetav, sest neil ju kõige väiksem kaablivõrgu osa :) Klientide lõppühendused on nende endi mure. Toetusmeetmetega on veel teinegi häda. Alati tuuakse välja, et vot selline x kogus on ilma kaablita. Seejuures ei saada kuidagi aru, et mitte kõik sellest hunnikust ei soovi seda netivärki. Kui meil on 169tuhat ilma kaablita aadressi, siis vajadus on sealt maksimum 25%, kui sedagi. 5G-st ei kirjuta, sest ka selle kasutuse eelduseks on võsa vahele viidav kaabel!
Uus taotlusvoor ei muuda mitte MIDAGI .
Kuigi Liisa Pakosta lubas, et need asjad nii ei jää, siis paraku muutusi ei toimu. See tuleneb asjaolust, et ka järjekorras juba viienda toetuse meetme tingimused on täpselt samad. Raha on plaanis jagada 45 miljonit, sellest 4500 eurot aadress(klient), 70% toetusega, 30% omaosalusega. Analüüsime! Toetust saab aadress. Väikelinnalises asulakeses on ütleme 20 - 50 meetrit krunti. Maa-asulas veidi suurem. Kas 50 meetri ulatuses kaabli rajamine maksaks 4500 eurot? Kindlasti mitte. Küll aga on vaja ühte ülimat tähtsat võrgusegmenti; nimetusega juurdepääsu ehk jaotusvõrk. See on täpselt sama asi, nagu Kõrgepinge (baasvõrk) 110kV> 35kV> keskpinge (jaotusvõrk) 10-15kV>6kV> madalpinge (netiots tuppa) 400V. Olete ju näinud, tuleb metsast keskpinge liin, läheb kas mastitrafo või plekk-kopsikusse ja sealt edasi tulevad madalpinge fiidrid paarisaja meetri ulatuses.
Kuna netitamine on suurim probleem enamasti hajaasustuses, siis ennekõike tuleks ükskord ära lahendada juurdepääsuvõrgu küsimus. Seda tuleb lihtsalt juurde ehitada. Sul ei ole võimalik ühendada kinnistute aadresse võrku, mida pole olemas! Ametkondades, ega ettevõtetes ei saada sellest aru. Telia jaurab ikka edasi mingist kaablist, mis mu aadressil puudub. Netti ei vaja aadress, vaid klient! Kuhu on läinud senised investeeringud: Telia 500 miljonit, Elasa projekt pea 80 miljonit, Enefiti 1-2-3 meede üle 51miljoni (täpset summat ei tea keegi) pluss teiste pisemad. Tulemuseks on vaid 40cm kaugusel asuv Elasa transiitkaev, kuid teenust sealt ei saa, sest tegu on baasvõrguga, millele ei lubata jätku paigaldada. Plaan hakata saagima sente 45 miljoniga?
Kui Telia, Elisa, Tele2, Elasa, Enefit... nimekiri on lõputu väidavad kõik ühest suust, et nemad sentigi meetmesse lisaks ei investeeri, siis tee mulle selgeks, kes maksab selle puuduoleva 30%? Mitte keegi; seega viiendat netimeedet pole mõtet tegema hakatagi. Vireleme selle olematu moblaneti otsas veel teinegi 20 aastat. Elisa; tahad teada kui kiire on kiire, läks suure pauguga lõhki. Isegi speedtesti ei teinud ära! Plaan sõlmida eelleping, et klient on kindlasti valmis, ei toimi. Ta ei hakka ju samuti omast taskust peale maksma! Kui puuduolev jaotusvõrk ühe näitena maksab 6000+ eurot, siis saadaolev toetus 4500 ei kata nagunii kulutusi. Plaan netti saada, eeldab tööde tegemist ikka järejekorras; alguses vundament, seinad, lagi, ja alles siis katus. Miks peab jaurama mingite 200-300 euriste omaosalustega, kui on selge, et sellest sandikopikast naguni midagi ei ehita.
Vastuseks Telia lakkamatule kiidulaulule
Koguaeg räägitakse mingitest meeletutest kuludest. Pime optika trass pinnases, on 100% hooldusvaba kasvõi 1000aastat. Ettevõtte tehnoloogijajut J. Kriiska kirjutab, et rendihinnad lähtuvad ikka tegelikest ehitus ja hoolduskuludest. Halleluuja, ehituskulu on sul ju see igaastane 50 miljonit, mille saad ülikallite teenuste müügist. Kas rajatud võrk on tõesti nagu mõni vana särk mida pidevalt lappima peab. Lisaks, ei ole ma veel kohanud, et hajaasustuses oleks mingeidki probleeme võrkude integreerimisel teiste taristutega. Suur hulk tühja maad, mitte miski ei sega, tule ja paigalda seda netti, nii et küll saab. AGA; sa ei tule! Miks sa end pidevalt kiidad, kui sa tead, et su jutt ei maksa midagi. Iseasi on elekter ja aktiivseadmed, aga neid pole sul ju vaja paigaldadagi, sest sa ei jõua kliendinigi.
Kliendil on ainult kaks valikut, lõpetada leping või kannatada edasi
Netitamine nagu ka kõik muu siin riigis sobib hästi huumorijadasse: zooloog pärast hammustust, see madu ei ole mürgine, ma tean! Allveelaevniku viimased sõnad; see ruum vajaks hädasti õhutamist! Mägironija pärast kukkumist; see varustus oli tõesti odav!
Eestlase iseloom on kehvavõitu ja ta ei pane teenusepakkujat fakti ette; kas paneme nüüd netti või lõpetame selle poolpiduse teenuse. Kui turul tekiks juba suur hulk loobujaid, küll siis megakasumid ka õigesse kohta liikuma hakkavad. Teisalt kes vajab seda kaugtööks, vms iganes ütleb lihtsalt tööandjale, et paraku ei ole Eesti riik veel kaasaega jõudnud. Paljude jaoks võibki olla lahendus Starlink, kus areng toimub ikka tunduvalt kiiremini nii seadmete, kui hinna osas. Kuna riik on lahkelt andnud tegevusvabaduse kauboikapitalismile, lootes et turg end ise reguleerib peakski mõtlema, et loobume sellest kättesaamatust kaablinetist ja kompenseerime hoopiski starlink´i seadmete maksumuse. Kui iga suure projekti: kanala, tuulikupark, railbaltic, pilvelõhkujad jne ollakse vastu, siis neti puhul oodatakse seda pikisilmi. Paradoks missugune. Veider on ka asjaolu, et ühegi erakonna valimiste platform ei räägi sõnagi Internetist või sellega seotud regionaalarengust.
Kommentaarid
Postita kommentaar